Kuidas Cambridge’i sisse saada?

Seda küsimust on mult mõned korrad juba küsitud. Kuna mind on sinna vastu võetud, siis panen oma käigud siia kirja. Kunagi hiljem tuleb äkki ka postitus “Kuidas Cambridge’is ellu jääda?”.

Kandideerisin magistrisse, bakalaureuse jaoks on tõenäoliselt natuke teistsugune protsess.

  • Oluline on proovida. Kes ei ürita, see ei saa sisse ka. Viimastest aastatest on näha, et Eesti gümnaasiumid ja ülikoolid suudavad toota õpilasi, keda võetakse vastu parimatesse ülikoolidesse üle maailma.
  • Asja tuleb ajama hakata väga vara. Ma kandideerisin magistrisse ja alustasin kandideerimisprotsessi aasta enne reaalselt õppima asumist. Bakalaureusesse kandideerijatel on tähtajad minu teada veel varasemad.
  • IELTS test tuleb teha. Eestis teeb neid British Council ja sinna on ka mitu kuud järjekorda. Tavaline komplekstest – kirjutamine, lugemine, kuulamine, rääkimine. Sisse saamiseks peavad kõik moodulid olema heal tasemel. Kui midagi väga valesti läheb, siis saab ka uuesti teha aga järjekorrad on pikad ja see nali maksab ka päris palju.
  • Peaks otsima välja, kuhu täpselt soov on kandideerida. Cambridge on väga suur ülikool, täpsemat infot erialade kohta saab konkreetse teaduskonna kodulehelt. Bakatudengite jaoks on siin päris hea ülevaade kursustest. Magistri- ja doktoritudengid saavad sealtkaudu vähemalt teaduskonna kodulehe välja otsida ja seal peaks juba rohkem infot olema. Siin on ka üks ametlik aga vähekasulik leht.
  • Avaldus tuleb ära täita. Magistrisse kandideerides sain seda netis teha, baka omad (vist) nii mugavalt ei saa. See on üks hea pikk põhjalik dokument ja selle täitmiseks tasub natuke aega varuda. Avaldusega kaasa tuleb saata erinevaid pabereid, näiteks soovituskirjad õppejõududelt ja väljavõtted kõigist õppetulemustest.
  • Olen lugenud, et tudengite valimisel vaatavad nad eelkõige akadeemilisi saavutusi, mitte igasugu kõrvalisi tegevusi. Bakalaureuse keskmine hinne oli mul 4.68 nii et see oli vist piisavalt hea. Aga ma ladusin ritta ka kõik oma koolivälised projektid BEST-Estoniaga ja paistab, et see halba ei teinud.
  • Tuleb valida kolledž kuhu kandideerida. Cambridge’is on 31 kolledžit ja ei ole mingit süsteemi, mis määraks, kuhu sa kandideerima peaks. Kuskile sa vastu võetud saama pead nii et ma lihtsalt vaatasin ükshaaval kolledžite kodulehti läbi ja lõpuks valisin mõned.
  • Kui kõik avalduse materjalid saadetud, siis tuleb lihtsalt oodata. Netis on ka niiöelda “iseteenindus” kus võib jälgida oma avalduse staatust.
  • Ühel hetkel sain sealt teate, et mind tahetakse intervjueerida. See võib toimuda ka telefoni teel aga tahtsin ise kohale minna. Mulle saadeti natuke erialaseid materjale mille pidin läbi töötama. Olin netist lugenud suht hirmutavaid lugusid sealsete intervjuude kohta aga mind lasti millegipärast eriti kergelt tulema. Küsiti mõned üldised küsimused (miks sa siia tahad tulla jne) ja siis paluti saadetud materjalide pointi lahti seletada.
  • Mõne päeva pärast tuligi teade, et olen ülikooli vastu võetud. Järgmiseks oli mulle vaja kolledž leida. Õnneks võeti mind vastu Churchilli kolledžisse aga selle jaoks magistrant enam midagi spetsiaalselt tegema ei pea kui ta ülikooli poolt vääriliseks on tunnistatud.
  • Varem esitatud avaldus oli ühtlasi ka avaldus stipendiumide saamiseks. Neid on seal päris mitu ja õnneks ma ka sain kaks tükki (mis küll ei kata täies osas kulutusi). Stipid kuluvad väga ära sest õppemaks ja kolledžimaks on päris korralikud ning Inglismaal elamine on üldse kulukas lõbu.

Ongi kõik. Soovin edu, ükskõik kuhu ülikooli kandideerite. =)

This entry was posted in Personal. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published.