In Jurop

Nüüd on mul loengud läbi, asjad pakitud ning homme hommikul vara asun Eesti poole teele. Tagasi Inglismaale tulen jaanuaris, vahepeal siia blogisse ma tõenäoliselt midagi ei postita.

Ilusat talve, jõuluaega ja uut aastat

Hugs,
Marek

.

Haggis - šoti rahvustoit, mille koostisosadeks on lamba süda, maks ja kopsud, sibulad, kaerahelbed, rasv ning maitseained. See roog on küllaltki kuulus just sellepärast, et ta kõlab nii rõvedalt. Kopse pole ma küll üheski teises retseptis näinud….

Aga…. when in Rome/Scotland :). Tellisime restoranis eelroaks haggist. See ei olnud küll traditsioonilise käki kujul, vaid väikeste rullidena - ilmselt selleks, et asjale pisutki müüdavat välimust anda. Aga maitse oli sellel väga hea, hirmus sarnane meie verivorstiga.

Šotimaal tahtsin tõesti kilti selga proovida. Olgem ausad - see on ainuke koht kus on selleks mingi põhjus

See aga osutus oodatust raskemaks. Päris kildid algavad poes kuskil 200 naela juurest ning ainuke koht, mis neid pildi tegemise ajaks selga lubab panna küsib pildi eest 30 naela. Tõsi, nad annavad selle eest selga kogu varustuse, aga see on siiski jõhkralt kallis. Suveniiripoed müüvad ka 20-naelaseid kilte aga need meenutavad pigem suvalist kardinat kui šoti rahvariietust.

Proovisin õnne ka esimeses ettejuhtuvas kildipoes aga sealt öeldi mulle otse, et ükski pood ei lase mul seda nalja teha. Tegi natuke kurvaks aga läksin järgmisesse. Ja järgmisesse. Ning nagu pildilt näha, järjekindlus viib sihile. Üks väga armsa aktsendiga šoti tütarlaps halastas mu peale ning laenas mulle sobiliku varustuse - 300-naelane McDonaldi klanni kilt koos sinna juurde kuuluva kotikesega (ei mäleta, mis selle nimi on).

.

.

.