Here is a list of things I believe, not a comprehensive list I hope but still. Most of them are not my original ideas but thoughts I have picked up from various sources over the past few years. I wrote them down quite a while ago but tonight is a good night to post them. 
Here they are, in no particular order.
I believe that twenty years from now I will be more disappointed by the things I didn’t do than the things I did.
I believe that achievement is balanced by fault, by lack; and that anyone who excels is overcompensating.
I believe that when you have everything, you want something else, something more specific, something more extreme, something perfect.
I believe it doesn’t matter who we are inside; it’s what we do that defines us.
I believe that all men are good until proven evil.
I believe in true love.
I believe that practicing humility is a worthwhile endeavor.
I believe in doing good without expecting something in return.
I believe that I make my own destiny.
I believe that outcasts have something to say that should be listened.
I believe that if we don’t make choices, choices make one for us.
I believe it’s good to know that you don’t know.
I believe that we are part of nature, we have just forgotten.
I believe that naive people achieve more because they don’t belive in failure.
I believe that all it takes for evil to prevail is the indifference of good men.
I believe that happiness is a decision but maybe the most difficult one.
English
Heh…
Õnn on otsust, aga kui lähedal sina sellele oled? Me just mingil hetkel vaidlesime selle üle T.-ga, tema arvas, et ümbritseva struktuur ja tingimused määravad oluliselt meie õnnelikkuse taseme, seega pole õnn üldse nii palju inimese teha. Mina arvan, et igaüks võib saada õnnelikuks, lihtsalt mõnedele valmistab see oluliselt rohkem vaeva kui teistele.
Ja kas portugali reisist ei kuulegi midagi?
Hei!
Ma siiski arvan, et õnnelikkus oleneb väga palju inimesest endast. Inimene võib nimetada hulga põhjuseid mis teda takistavad õnnelik olemast. Aga alati on õnnelikke inimesi, kellel on hullem elu, ja õnnetuid inimesi, kellel on märksa parem.
Ma võin öelda, et ma olen üpris õnnelik küll. 100% ma veel saavutanud ei ole aga ei taha ka – minu jaoks tähendaks see, et olen oma eluga täielikult rahul ja enam kuskile pürgida pole tarvis.
Portugalist pole tõesti jõudnud veel kirjutada, väga kiired ajad olnud. Aga küll ta tuleb.
Heh…ma vastan jälle siis.
100% saavutanud ei ole- aga õnn tegelikult minu meelest ei seisnegi saavutamises. Kui sa seod oma õnne sellega, kui palju sa siin maailmas saavutad, siis mingil hetkel või hakata ennast väga õnnetuna tundma, sest on hetki, kus me näeme asjade nimel vaeva, aga ei ole tulemust. Ma arvan pigem, et õnn seisnebki rahulolus sellega, mis on või tuleb, näiteks kui sa suudad ennast aksepteerida sellisena nagu sa oled, mitte ei pürgi pidevalt parema mina poole, sest siis on ju pidevalt miskit puudu. Asjadega rahulolu ei tähenda seda, et sa ei võiks kuhugi pürgida, aga see, kas need pürgimised õnnestuvad või mitte ei määra enam sinu õnne. Kujuta ette kui nüüd enda arvamust, et õnn seisneb sinus endas selles saavutuste kontekstis. Oletame, et meil on tegu ntx inimesega, kellel on elevant kõrva peale asutunud, tema unistuseks aga on saada lauljaks. Paraku nii palju kui ta ka selle unistuse nimel ei pingutaks, ei suuda ta seda realiseerida. Kui tema õnne tase sõltuks sellest, kas ta saab lauljaks või mitte, oleks ta määrtud terve elu õnnetuna elama.
Eks see on pikk teema ja kunagi arutame selle üle