Viimasest Londoni tripist mõni pilt pika pausi järel.

Kui Eestis lumest villand saab siis tulge Inglismaale, siin päike särab ja puud on lehes. Kuu lõpus tulen ise kodumaale, äkki saab isegi veel suusatama

Somerset House Ice Rink

Käisime 21.01 Londonis chillimas - sõime, uisutasime, vaatasime Lion Kingi muusikali. Väga vahva päev oli. Aega oli ka Courtald muuseumist läbi käia. Tegemist on väga väikese kunstimuuseumiga, kus on aga mõnede väga kuulsate autorite töid: näiteks Rubens, Monet, Renoir, Cezanne, Kandinsky ja ülalolev van Gogh.

Siin hakkas kah lõpuks päris korralikult lund sadama. Pildil vaade minu aknast naabri aeda. Suht koomiline on sellises lumes jalgrattaga sõita.

Pühapäeval Eestisse jõulupuhkusele.

Dan Jurafsky tuli siia ja tegi meile ühe seminari. Tegemist on tuntud kõne- ja keeleteadlasega Stanfordi Ülikoolist, kes on ka minu magistrikursuse põhiõpiku autor. Ta on ühtlasi ka MacArthuri preemia saaja. Tegemist on fondiga, mis sisuliselt otsib üles (Ameerika) geeniused ja annab neile suure summa raha et nad saaksid sellega teha mida ise tahavad.

Seminaril rääkis ta meile oma käsilolevatest uurimisprojektidest. Näiteks korraldas ta tudengite vahel seeria pimekohtinguid, lindistas kõik vestlused ja treenis selle abil süsteemi mis suudab kõnet analüüsides aru saada kas inimene flirdib oma partneriga või mitte. Ja mis on märkimisväärne, see süsteem tuleb ülesandega paremini toime kui inimesed. Minu arust tõeline insener - leiutas masina mis mõistab naisi. Aplaus!

Teine aktuaalne projekt on süsteem, mis saab sisendiks uurimisartikli kokkuvõtte ja siis ütleb sulle, milliseid varemkirjutatud artikleid peaksid sa oma töös mainima või vähemalt nendega kursis olema.

Peale seminari läksime koos väiksema seltskonnaga restorani sööma. Dan jättis väga meeldiva mulje - oma intellekti ja staatuse juures oli ta hämmastavalt sõbralik ja tagasihoidlik. Igatahes väga vahva kogemus.

Supervision‘eid viivad läbi reeglina doktoritudengid kes vastavat ala hästi tunnevad. Nüüd olen ka mina nende hulgas - eile ja täna kohtusin kolme grupiga, kokku 7 tudengit. Õpetan Information Retrieval‘it ehk info leidmisega seotud algoritme ja teemasid. Palka makstakse selle eest ka ja tunni hind on ilmselt suurem kui Eesti õpetajatel. Aga väga palju õpetada ei saa, sest siin kehtivad kindlad reeglid mitu tundi doktoritudeng nädalas töötada tohib. Pealegi, iga kohtumine tuleb ette valmistada ja kodutööd parandada, mis võtab päris korralikult aega. Igatahes on väga vahva nüüd ise õpetamist proovida.

Olen laisk olnud ja pole mingit uut pilti panna

Juhendaja soovitas kodulehe teha, et oleks kuhugi linkida kui võimalus on. Esialgu pole küll suurt midagi sinna panna aga loodetavasti aja jooksul koguneb.
http://www.cl.cam.ac.uk/~mr472/

Pilt on mõni aeg tagasi siin peetud pidustustelt. Fotol oleva kaadervärgiga käisin sõitmas, täitsa lõbus oli.

Kord nädalas käin tango tundides. Eelmisel aastal tegin peotantsu aga argentiina tango on sellest ikka suhteliselt erinev. Pole mingit kindlaksmääratud liigutuste seeriat, ainult mõned põhilised sammud mida omavahel vastavalt tujule kombineerida. See muudab asja muidugi mõnevõrra keerulisemaks, sest mees peab otsustama mida järgmisena teha ning seda piisavalt hästi naispoolele edasi kommunikeerima. Sisuliselt rindkere ja õlgade kaudu antakse edasi väikesed vihjed ning partner peab suutma tunnetada milline võte järgmiseks tuleb.

Eile käisime Tango Fiesta kontserdil kus orkester mängis erinevaid tangosid ja tantsijad esinesid samal ajal. Väga hästi mõjus.

Churchillis on vastavad klaveriga varustatud ruumid mida saab omale interneti vahendusel broneerida. Üritan neid ikka kasutada ja vaikselt harjutamas käia. Mõnus, rahustav. Kaasaegse muusika noote hangin lehelt Pianofiles.com - põhimõte on, et kasutajad kontakteeruvad üksteisega ja vahetavad noote.

Kitarriga tegelen ka endiselt, tulevad juba õiged hääled küll aga kõvasti vaja veel harjutada. Noh, vähemalt kolm aastat on aega

Esimene kord siis kui mu nimi ukse peal kirjas on

Olen nüüd laboris ametlikult researcher ehk uurimistöö tegija. Eelmise aastaga võrreldes on süsteem hoopis teine. Enam ei ole loenguid (teatud erand välja arvatud), praktikume jms. Esimene tähtaeg millegi tegemiseks on alles suvel, seepärast on kohati keeruline motiveerida ennast midagi produktiivset tegema. Loengutega oli lihtne ja konkreetne - tahtsid või mitte, kohale tuli ikka minna.

Suurem osa ajast kulub hetkel lugemisele. Enam ei loe ma õpikuid või raamatuid vaid teiste kirjutatud ja avaldatud uurimistöid. Need on reeglina 8 lehekülje pikkused üllitised mingil konkreetsel “innovatiivsel” teemal ja nende kvaliteet kõigub seinast seina. Kord nädalas on meil ka ühine koosolek kus sama valdkonna inimesed saavad kokku ja keegi räägib mingist huvitavast uurimistööst mis ta leidnud on.

Lisaks on mul nüüd oma (jagatud) kontor, tööarvuti, nimi uksel ja sissepääs nendesse piiratud labori koridoridesse kuhu varem ainult tähtsad ninad sisse said

Nagu avastasin on Cambridge rahvusvahelises edetabelis koha võrra tõusnud. Number 2 sel aastal. Sealt on näha, et ainuke põhjus miks ta esimene ei ole, on tsiteeringute arv - kui palju tsiteeritakse Cambridge’is tehtud uurimistööd. Kuna olen ka nüüd “uurija”, siis ei jää vist muud üle kui jalad kõhu alt välja võtta ja end pisut liigutada.