Nägin päris geeniust

Võiks ju arvata, et siin Cambridge’is on kõik kohad geeniuseid täis. Aga tegelikult on enamus tavalised tudengid, nagu mina. Eelmisel nädalal kohtasin aga päris sertifitseeritud geeniust.

Dan Jurafsky tuli siia ja tegi meile ühe seminari. Tegemist on tuntud kõne- ja keeleteadlasega Stanfordi Ülikoolist, kes on ka minu magistrikursuse põhiõpiku autor. Ta on ühtlasi ka MacArthuri preemia saaja. Tegemist on fondiga, mis sisuliselt otsib üles (Ameerika) geeniused ja annab neile suure summa raha et nad saaksid sellega teha mida ise tahavad.

Seminaril rääkis ta meile oma käsilolevatest uurimisprojektidest. Näiteks korraldas ta tudengite vahel seeria pimekohtinguid, lindistas kõik vestlused ja treenis selle abil süsteemi mis suudab kõnet analüüsides aru saada kas inimene flirdib oma partneriga või mitte. Ja mis on märkimisväärne, see süsteem tuleb ülesandega paremini toime kui inimesed. Minu arust tõeline insener – leiutas masina mis mõistab naisi. Aplaus! 🙂

Teine aktuaalne projekt on süsteem, mis saab sisendiks uurimisartikli kokkuvõtte ja siis ütleb sulle, milliseid varemkirjutatud artikleid peaksid sa oma töös mainima või vähemalt nendega kursis olema.

Peale seminari läksime koos väiksema seltskonnaga restorani sööma. Dan jättis väga meeldiva mulje – oma intellekti ja staatuse juures oli ta hämmastavalt sõbralik ja tagasihoidlik. Igatahes väga vahva kogemus.

Rubriigid: Research. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Nägin päris geeniust

Lisa kommentaar